Sisu
- Mis on hüperviisor?
- Hüperviisori ajalugu
- Hyperviisori mõistmine
- Mida see tähendab tulevikuks
- Üleminek hüperviisorile
- Järeldus
Ära võtma:
Hüpervisioonid võivad olla tasuv lahendus mitme virtuaalse masina haldamiseks ühes serveris.
Hüperviisor ei ole arvutamise ja virtualiseerimise osas mingil juhul uus idee. Hüperviisorite laialdane kasutamine ettevõtte IT-keskkonnas on siiski. See riistvara virtualiseerimistehnika võimaldab mitme operatsioonisüsteemi samaaegset käitamist samal hostil. Tõhususe, hoolduse ja muude konsolideerimisega kaasnevate eeliste osas on hüpervisioonid seal, kus ta asub. Kuid on ka väljakutseid, kui on vaja installida ja hüperviisorile üle minna. Siin jagage hästi hüpervisori põhitõed.Mis on hüperviisor?
Hüpervisioonid on virtuaalsed masinad, mis haldavad mitut opsüsteemi ühest füüsilisest riistvarast. Neid opsüsteeme nimetatakse külalisteks ja hüpervisiooniressursside kaudu saab neid arvutuste vajaduste rahuldamiseks levitada mitmel viisil. Näiteks saab 4 GB muutmälu ja 120 GB kõvakettaruumi sisaldava virtuaalse masina hõlpsalt ja koheselt hüperviisori abil skaleerida, välistades vajaduse osta täiendavat riistvara.Hüperviisori ajalugu
1960-ndate aastate keskpaigast pärinev mõiste hypervisor on kehtinud enam kui neli aastakümmet. See loodi selleks, et eristada terminit superviisor ehk järelevalveprogrammid IBMi suurarvutites. Hiljutine taaselustumine virtualiseerimisel on aga pannud ettevõtted arendama Inteli x86 arhitektuuris ja ka mobiiltelefonides töötavate personaalarvutite hüpervisoreid.Algselt kasutati hüpervisoreid liivakastina programmeerijatele silumiseks ja opsüsteemide arendamiseks. Hüperviisor lubas neil töötada ilma riistvara kõiki ressursse kasutamata. Lõpuks arenes see korraga mitme masina keskkonna käitamiseks ühes masinas.
Alles 1990. aastatel hakati uurima kommertshüpervisioone. Suurim kasu ettevõtetele oli tohutu kapitalikulude kokkuhoid. Mitme serveri ja riistvara ostmise asemel võiks ettevõte kasutada strateegiat, kus virtualiseerimine võimaldas samade keskkondade käitamist vähem riistvaraga. (Lisateabe saamiseks lugege artiklit Virtualiseerimine: liikuge tõhususe poole.)
Hyperviisori mõistmine
Kuigi hüpervisioonid on paljudele ettevõtetele osutunud kasulikuks sammuks, võib vastuvõtmiseks vajaliku hüperviisori tüübi valimine olla keeruline protsess. Lisaks mitmele müüjale on ka kahte tüüpi hüpervisioonide klassifikatsioone.1. tüübi või "paljasmetalli" hüperviisor on hüperviisor, millel puudub aluseks olev opsüsteem. See tähendab, et kõik virtuaalsete masinate (VM) ressursid jooksevad hüperviisori kaudu paravirtualiseerimise kaudu.
Paravirtualiseerimine on protsess, mille käigus tarkvaraliides esitatakse VM-le. See protsess võimaldab VM-il tõhusamalt töötada, vähendades aega, mis kulub teatud toimingute teostamiseks, mida muidu käivitataks mitte-virtuaalses masinas. Levinumad 1. tüüpi hüpervisioonid hõlmavad Citrix XenServer ja VMware ESXi.
Teine hüperviisori klassifikatsioon on 2. tüüpi või hostitud hüperviisor. See hüpervisori versioon töötab selle aluseks oleva opsüsteemi peal. See tähendab, et 2. tüüpi hüperviisor tugineb suuresti host operatsioonisüsteemile. Kui operatsioonisüsteem ebaõnnestub, siis ka hüperviisor. Mõned näited 2. tüüpi hüpervisoritest on VMware Server ja Windows Virtual PC.
Allikas: Wikipedia Commons
Mida see tähendab tulevikuks
On palju arutelusid selle üle, mida hüpervisoonid tuleviku jaoks tähendavad. Kuna need on pilvandmetöötluse selgroog, on neil oluline roll igas äris, mis soovib pilve hüpata.
Üks suurimaid mõjusid neil on kapitalikuludele. Riistvara virtualiseerimise võimalus vähendab kulusid ja muudab ettevõtte vähendamise või vähendamise palju lihtsamaks. See jätab IT-osakonda rohkem aega strateegiale keskendumiseks, selle asemel, et hooldamisega takerduda.
Virtualiseerimist kasutavad ettevõtted võivad ka oma kommunaalmaksete pealt kokku hoida. Kui riistvara on vähem, kulutab ettevõte vähem elektrit, mis võib eelarvestamise strateegiates midagi muuta. (Virtualiseerimine on osa rohelisest IT-st. Loe lähemalt peatükist 6 põhjust, miks roheline IT on ettevõttele puhas kuld.)
Üldiselt tähendab see tuleviku jaoks seda, et IT-osakond saab oma eelarve suunata rohkem IT-keskkonna parandamisele, selle asemel et igal eelarveaastal parema ja kiirema riistvaraga ülal pidada.
Üleminek hüperviisorile
Hüperviisorisse ülemineku esimene samm on otsustada, millist hüperviisorit käitada. I tüüpi hüpervisoonid on eelistatud meetod nende enesekindluse tõttu. Mõlemad lähenemisviisid annavad siiski samad tulemused ja võivad IT-keskkonnale kasuks tulla.Ehkki hüperviisorite valimisel on palju müüjaid, paistavad turul silma kolm. Otsustamine, millise valida, sõltub sellest, mida soovite saavutada ja milline on teie keskkond juba olemas.
- VMware vSphere: algselt välja töötatud kui VMware Infrastructure 4, on vSphere 1. tüüpi hüperviisor, mida tunnustatakse serverite virtualiseerimise turuliidrina. VMware debüteeris 1998. aastal ja EMC Corporation omandas selle 2004. aastal.
- Citrix XenServer: XenServer on 1. tüübi hüperviisor, endise nimega XenSource. 2007. aastal Citrix Systems'i omandatud XenServer on turul populaarsuselt teine hüperviisor. Xen töötati algselt välja Cambridge'i ülikooli teadusprojektina.
- Microsoft Hyper-V: Hyper-V jõudis turule alguses Windows Server 2008. See võib olla nii 1. kui ka 2. tüüpi hüperviisor. See pakub otsest integratsiooni Windows Serveri süsteemidega ja on osutunud hüpervisioonide tugevaks kandidaadiks.